[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aastajaᴅ: aastõjõᴅ [< is?] Li pl t [?] täismeheaastad, küps iga | vn зрелый возраст, пора зрелости
vot tulivõd minulõ aastõjõᴅ, vaja enel saavvõ naizikko vaat tulid mulle täismeheaastad, vaja võtta endale naine

alukaatsaᴅ Lu pl t (meeste) aluspüksid | vn кальсоны
enne õli alukaatsad i päälikaatsaᴅ, nüd on kaatsad ja štanaᴅ ennemalt olid aluspüksid ja pealispüksid, nüüd on aluspüksid ja püksid

apilkoᴅ M pl t saepuru | vn опилки
apilkod́d́ee pääll on valkõa muna saepuru peal on valge muna

arjasuuᴅ Lu pl t harjased (uskumuslik lastehaigus) | vn щетинка, младенческий зуд (в суеверных представлениях)
meil arjasuud lahzõlt võtõttii meil võeti lapselt harjaseid

atškaᴅ M Kõ Lu Li Ra atškat M-Set. atškõᴅ Lu Li pl t prillid | vn очки
M pani atškaᴅ silmiile pani prillid ette
Li dohteri millõ juttõõp što sillõ jo on kehnoᴅ silmäᴅ, sill piäʙ õssaa jo atškaᴅ arst ütleb mulle, et: sul on juba viletsad silmad, sa pead juba prillid ostma
Li mill ep piä atškoi, miä veel näen üvässi mul pole prille vaja, ma näen veel hästi.
Vt. ka silmäatškaᴅ

autajaizõᴅ: autõjaizõᴅ Lu pl t matus, matused | vn похороны
õlin autõjaisiil, autaamaᴢ olin matustel, matmas

baakiᴅ Lu Li J bakiᴅ M Ra J vaakiᴅ Lu pl t põskhabe | vn бакенбарды, баки
J bakid on laznu kazvoma on jätnud põskhabeme kasvama
M on bakid laskõnnu šokkijee päälee on kasvatanud põskhabeme põskedele
Lu baakkije eb aja poiᴢ põskhabet ei aja ära.
Vt. ka bakenbardaᴅ, bardaᴅ

bikseld Kr pl t [?] püksid | vn брюки

bobuškaᴅ I pl t rõuged | vn оспа, оспины, диал. бобушки
musad bobuškad õlivaᴅ. mõnikkaad dažõ koolivad näissä bobuškoissa mustad rõuged olid. Mõned isegi surid nendesse rõugetesse

bohmaraᴅ I pl t narmad, narmendav äär | vn бахрома; обтрёпанный подол
kui silla eb õõɢ äp̆piä mennäɢ tšül̆lää müü, silla õlmat trepattuᴅ, bohmarad õlmaloiza rippuvaᴅ. võtaɢ näitä lõikkaa poiᴢ, kaned bohmaraᴅ kuidas sul pole häbi minna mööda küla, sul on hõlmad näruseks kulutatud, narmad ripnevad hõlmades. Võta lõika nad ära, need narmad

bŕuukiᴅ J-Tsv. pl t püksid | vn брюки

daraᴅ (J-Tsv.) pl t armulaualeib ja -vein | vn святые дары
pappi tuli raaju uhsiiss daroikaa amvonõllõõ preester tuli altari väravatest armulaualeiva ja -viinaga altariesisele

duuhaᴅ P pl t lõhnaõli | vn духи́
üväᴅ duuhad on puteliᴢ pudelis on hea lõhnaõli

en: sg 1. p en Kett. Len. K R-Reg. U L P Ke M V Lu Li J vdjI I Ko Kl Ku ün Kr, sg 2. p eᴅ Kett. Len. K-Ahl. K-Al. K-Sj. R-Reg. U L P M Lu Li J I ed Kr, sg 3. p eʙ Kett. Len. vdjL K R-Reg. U L P M Kõ Po Lu Li Ra J vdjI I Ku eb Kr ei Kett. K R-Lön. M V Lu Ra J-Tsv. I, pl 1. p. emmä K R-Reg. L M V Po Lu Li J Ku emme Len. J emmäɢ I, pl 2. p. ett/ä K-Ahl. L M Lu-Len. J-Must. -e Len. J-Tsv. ett J-Tsv. -äɢ I, pl 3. p. eväᴅ Kett. Len. K R-Reg. U L P Ke M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI I Ko Ku eiväᴅ Li J-Must. (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) ei (eitusverbi olevikuvormid; imperatiivivorme vt. sõnaartiklist elä) (я, ты, он, она, мы, вы, они) не (вспомогательный отрицательный глагол с парадигмой настоящего времени; формы повелительного наклонения см. в статье elä)
Lu miä en tää, meen miä vai em mee ma ei tea, lähen ma või ei lähe
L el liene sillõ pari ma ei saa sulle paarimeheks
J em miä süünü, em miä juunu ei ma söönud, ei ma joonud
J miä ene peltšää (Must. 145) ma ei karda
Lu õõt siε vait vai ed õõ kas sa oled vait või ei ole!
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
Lu tämä eb õõ terve ta ei ole terve
Lu tšen meni, tšen eʙ kes läks, kes ei (läinud)
K tšenniid eb näe, tšenniid ep kuulõ keegi ei näe, keegi ei kuule
L ep sinua vesi upota, ebi tuli põlõta ei sind vesi uputa ega tuli põleta
Lu elä soo tõizõl sitä, mikä enell ei kõlpaa vs ära soovi teisele seda, mis endale ei kõlba
P litši ep tõhi mennä ligidale ei tohi minna
M ei piε minulõõ mul ei ole vaja
M süvv eb annõttu süüa ei antud
Lu linnud ennää ep tultu tarraa linnud enam ei tulnud aeda
Lu müü emmä süünee veel meie ei (ole) veel söönud
Lu müü kazvatamma ommaa poikaa tüü perässä, a emmä vargassa meie kasvatame oma poega töö jaoks, aga ei (kasvata) varast
J emmä tullõ maittsõ, emm merittse rl me ei tule maitsi ega meritsi
L ilm emm anna ilma (rahata) me ei anna
L että tüö lie elozaᴅ, liettä ilmaa päittä te ei jää ellu, jääte ilma peadeta
I ettäg õlõɢ te ei ole
J paan luzikaa lautoilõõ, etti lahzõd evät saataiᴢ panen lusika riiulile, et lapsed ei saaks (kätte)
L evät saa immoa riitõmizõss (nad) ei saa riidlemisest himu täis
Li talopoigad eivät tšäütü jahtii talupojad ei käinud jahil
■ (sporaadiliselt liitununa eelneva või järgneva sõnaga; eitusverbi liitumise kohta järgneva verbiga õlla vt. sõnaartiklist enõlõ спорадически присоединяется к предыдущему или последующему слову; о слиянии этого негационного глагола с последующим глаголом õlla см. в статье enõlõ:) J emmiä enepä ted́d́ee talosõõ jalkaa pisä ei ma enam teie tallu jalga tõsta (pista)
P dabušnikka pajatti meilie kaaskoi, etti müömmä nukkuiss makaamaa hobusekarjus rääkis meile muinasjutte, et me ei uinuks magama
J rihez on niku viŋga haisu? – entää, minuss viŋka bõõ! toas on nagu vingu lõhna? – Ma ei tea, minu arvates vingu pole
I epko õis sõk̆kya kui ta poleks pime!
J pääs kõig nii mässäüz, jot enepä nsaa migäisstši tolkkua peas läks kõik nii segi, et ma enam ei saa millestki aru
P peltšäzin dai m mennü kartsin ja ei läinud
P miε n tää, tšen õli ma ei tea, kes oli
Lu ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
J sai vanassi, ilm ḱeppiä jo bi häülü jäi vanaks, ilma kepita enam ei käi
U no mihs naizikko p tuõ apii äessämää no miks naine ei tule appi äestama?
K möö mmää tää me ei tea
L ilma mm anna ilma (rahata) me ei anna.
Vt. ka eʙ, eiko, eikä, elä, eläko, eläku, ene, eni¹, eŋka, eŋko, eŋkose, eŋku, enõlõ, etteʙ

giilõᴅ J-Tsv. pl t song | vn грыжа, кила
tereškõll on suurõd munat kaattsoiᴢ, giilõᴅ Tereškal on suured munad püksis, (tal on) song

haakiᴅ L pl t linahari | vn драчка
linaa kraappiassa haakkõilla lina soetakse linaharjaga.
Vt. ka häglä, hääkki

χmelinaᴅ (K-Al.) pl t (õlle sees olnud) humal(ad) | vn шишка хмеля, хмелина (мочённая в пиве)
isä seisob nii-samottaa, a emä siglaa kaa tuob χmelinoita, viskaab ženiχallõõ da nuorikõllõõ pihoo kaa vassaa (Al. 35) (pulmakomme:) isa seisab niisama, aga ema toob sõelaga (õlle sees olnud) humalaid, viskab peigmehele ja pruudile pihuga vastu
χmelinad omad õlluud õluuza, a umalad viel eväd õlõ õlluud õluuza. χmelinoita õitaassa ku tuvvassa (Al. 35) {χ}-d on olnud õlle sees, aga {u}-d veel ei ole olnud õlle sees. {χ}-id hoitakse (seni), kuni tuuakse (noorpaar)

hurstuᴅ: hurstut Ku-Len. pl t (labasest linasest riidest endisaegne vadja naise) hõlmikseelik, pallapool | vn (старинная водская холстяная) нешитая юбка
kahe poole oltii hurstut, nämä oltii pilutettu laŋkan kaa (Len. 295) hõlmikseelik oli kahe poolega (kahel pool olid {h}-d), need olid tikitud villase lõngaga

jälellizeᴅ Lu pl t päramised (poegimise järel) | vn послед
perät ku ilaᴢ, jälellizeᴅ kui koristas päramised (ära), {j}-d.
Vt. ka jältši

kaanõᴅ Lu pl t kae (silmahaigus) | vn бельмо
kaanõt kazvavaᴅ silmälle kae kasvab silmale

kaatsaᴅ K L P M Kõ Po Lu Li J I kaatsõᴅ Lu Ra J-Tsv. kaat́śiaᴅ Ku kaasat ~ kaasjat R-Reg. Кацатъ Tum. pl t
1. (meeste)püksid (peamiselt kodukootud linasest riidest), murd. kaltsad | vn штаны (чаще всего холщёвые)
L kahõssõmaa pai-kaakaa kaatsad jalgaza kaheksa paigaga püksid jalas
P viskas kaatsad jalgass vällεä viskas püksid jalast (ära)
J kaatsõd menti pakaroi päält lõhtši püksid läksid tuharate pealt lõhki
M kaattsoll on kahs red́d́üssä pükstel on kaks säärt
J ved edõõ pikkarain, jot kaattsoitt häülüᴅ sa ei ole ometi (enam) väike, et püksata käid
J meez nurkkõs kaatsõt kaglõs. se on obrõzõ ja varnikk päälle mõist mees nurgas, püksid kaelas? – See on ikoon ja käterätt peal
M kondrat kõlkkas kaatsat kaglas. avu (Set. 18) mõist Kondrat nurgas, püksid kaelas? – Ahjuluud
Lu kaatsõᴅ jutõltii, ku õli tehtü koton ja kotokaŋkaassa (pükste kohta) öeldi {k}-d (siis), kui (need) oli(d) tehtud kodus ja kodukootud linasest riidest
Kõ valgazimma kaŋkaa, õmpõlimma tšiuttai i kaattsolai pleegitasime linase kanga, õmblesime (sellest) särke ja pükse
Lu kaŋkaizõᴅ kaatsaᴅ õltii olid linased püksid
J viirukkoizõt kaatsõd jalgõᴢ triibulised püksid jalas
I hoikat kaatsaᴅ õhukesed püksid
R emüd seizob uhzualla, tširja tšiatikko tšäezä, kala kaasat kainalosa (Reg. 23) rl emake seisab künnisel (ukse all), tikitud särk käes, peiupüksid kaenlas
Lu merimehiil õltii öljü kaatsaᴅ meremeestel olid õliriidest püksid
Lu kaattsojõõ persüsed rippuvaᴅ püksitagumik ripub
J kaattsojõ kormun püksitasku
Lu kaatt-sojõõ kagluᴢ ~ M kaattsojõ gašnikka püksivärvel
M kaattsojõ reisi, kaattsojõ red́d́eᴅ püksisäär, püksisääred
2. aluspüksid | vn подштанники
I štanaᴅ ovaᴅ päälümeizeᴅ, a kaatsaᴅ ovaᴅ alumõizõᴅ štanaᴅ püksid on pealmised, aga aluspüksid on alumised püksid
Lu enne õli alukaatsad i päälikaatsaᴅ, nüd on kaatsad ja štanaᴅ ennemalt olid alumised püksid ja pealmised püksid, nüüd on aluspüksid ja püksid
Li kaatsaᴅ i tšuutto, se on alusõpa aluspüksid ja särk, see on aluspesu
J kaattsoi(t) pietä jalgõz va meheᴅ aluspükse kannavad (peavad jalas) ainult mehed
■
J kaatsõd värissä püksid sõeluvad püüli.
Vt. ka alukaatsaᴅ, aluskaatsaᴅ, kalakaatsaᴅ, kotokaatsaᴅ, päälikaatsaᴅ

kandalaᴅ: kandalõᴅ J-Tsv. pl t jalarauad; ahelad | vn кандалы
panti kandaloisõõ, veeti siberii pandi jalaraudadesse, viidi Siberisse

kaŋgaspuuᴅ P M S V Lu Li kaŋgaspuut J-Must. kaŋgas-puuᴅ J kaŋgõspuuᴅ Ra J-Tsv. pl t kangaspuud, teljed | vn ткацкий станок
S siz õltii kaŋgaspuuᴅ, kummal kuottii siis olid kangaspuud, millel kooti
Lu kaŋgaz laadittii kaŋgaspuil kangas loodi kangaspuudele (üles)
Lu kõikkõa tunnõttii tehä kaŋgaspuijeekaa kangaspuudel osati kõike teha

kattsolaizõᴅ Lu J-Tsv. pl t katsikud, katsikulkäimine | vn роди́ны, на́веды.
Vt. ka kattsõlaizõᴅ

kattsõjaizõᴅ Ra pl t katsikukost, -toidud, -road | vn угощенье, приносимое с собой посетительницами роженицы, участницами роди́ н
tšen tuli kattsomaa saunnaiss, tõi kattsõjaisii kes tuli sünnitanut (nurganaist) vaatama, tõi katsikukosti.
Vt. ka kattsõlaizõᴅ

kattsõlaizõᴅ Lu Li Ra pl t
1. katsikud, katsikulkäimine | vn роди́ны; на́веды
Li tšüläzä eb õõ noorta kansaa, ep hooli pulmii pittää, nii rissäisiit nii pulmiijõ, siiz eb õõ i kattsõlaisiit tarviᴢ maal (külas) ei ole noori inimesi (noort rahvast), (sellepärast) ei ole tarvis pulmi pidada, ei ristseid ega pulmi, (ja) siis ei ole ka katsikulkäimisi tarvis
2. katsikukost, -toidud, -road | vn угощение, приносимое с собой посетительницами роженицы, участницами роди́н
Li meni kattsomaa saunnaissa, vei kattsõlaisii läks nurganaist vaatama, viis katsikukosti
Lu perrää rissäizii toovvaa kattsõlaizõᴅ, tootii liχχaa, piirgaᴅ pärast ristseid [sic!] tuuakse katsikuroogi, toodi liha, pirukaid
Ra a saunnain valõ pikarii viinaa, titii varpaiᴅ, tšen vei kattsõlaisiiᴅ aga nurganaine valas pitsi viina, titevarbaid (sellele), kes tõi (viis) katsikuroogasid.
Vt. ka kattsolaizõᴅ, kattsõjaizõᴅ

kiilaᴅ: kiilat K-Ahl. M-Set. tšiilat M-Set. pl t song | vn грыжа

kotokaatsaᴅ M kotokaatsõᴅ Lu pl t kodukootud lõuendist (meeste)püksid | vn штаны из домотканого холста

kuuliizõᴅ P kuulliiset K-Ahl. pl t kuupuhastus, menstruatsioon | vn месячные, менструация
P täll nõisivad joχsõmaa kuuliizõᴅ tal algas kuupuhastus
P kaχs kuuta bõllu kuuliizii kaks kuud polnud kuupuhastust.
Vt. ka kuuvereᴅ

kuuvereᴅ I pl t = kuuliizõᴅ
naizõlla tulõvat kuuvereᴅ naisel tuleb kuupuhastus

kõlstinaᴅ J kõlstinat J-Must. J-Salm₂ pl t (labasest linasest riidest) hõlmikseelik, pallapool | vn (холстяная) нешитая юбка (orig.: palttinaiset helmat hameessa)
kõlstinaᴅ, ühs tšültši õli avõõ pallapool, üks külg oli lahti.
Vt. ka kõlstaᴅ

laattooᴅ Ra pl t = laatta
tahto õvõss õssaa, meni narvaa laattoolõõ tahtis hobust osta, läks Narva laadale
narvaz õltii suurõd laattooᴅ Narvas olid suured laadad

laattõõᴅ Li pl t = laatta
õpõziita õsõttii narvaa laattõõlta hobuseid osteti Narva laadalt
õltii rakkoveree laattõõll oldi Rakvere laadal

lautatunniᴅ Li pl t lauakell | vn настольные часы

lavahsimõᴅ I pl t = latti
lavahsimõᴅ, pitšäᴅ riuguᴅ õvvõza laudi, pikad ridvad siseõues (= siseõue kohal)
lavahsimõᴅ ovaᴅ õvvõza, lakkapuuᴅ ovaᴅ lauttaza laudi on siseõues, õrs on laudas
kane kolkušiᴅ võtaᴅ nõsaᴅ lavahsimilõõ; ühsi siällä isuʙ lavahsimilla i võtaʙ vassaa i sinneɢ räätoo i paaʙ need õlekood võtad tõstad laudile; üks on (istub) seal laudil ja võtab vastu ja panebki sinna ritta

lavõhsimõᴅ I pl t = latti
lavõhsimõllõõ nõs̆saa õlgõᴅ tõstan õled laudile

lekkeeᴅ Lu pl t kalapüügiriistad, -tarbed | vn рыболовные снасти
lekkeed veejjää üleeᴢ, lazgullõ kalapüügiriistad viiakse üles, nooda laskeaugu juurde

lesaᴅ: lesat K-Ahl. J-Must. pl t
1. K-Ahl. tellingud | vn леса
2. J-Must. talad, aluspalgid | vn балки

nožnitsaᴅ I pl t käärid | vn ножницы
sis kuraᴢ sis viil nožnitsaᴅ i niigla siis nuga, siis veel käärid ja nõel

nätšemeᴅ J pl t, fig silmad (poeetiline metafoor rahvalauludes) | vn очи (метафорическое обозначение глаз в народных песнях)
silmäd õltii siiveenallõ, nätšemet sulgaa neniize rl silmad olid tiiva all, silmad suleotstes

omõnaizõᴅ J pl t (teat. ikoonirätikirja nimetus | vn название опр. узора на иконном плате)

oovoššiᴅ Lu Li pl t juurviljad, köögiviljad | vn овощи
Lu tševväässä tšülvetää viĺjä ja isutõtaa oovoššiᴅ kevadel külvatakse vili ja istutatakse (~ külvatakse) juurviljad
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi: i borkkõnõ i kapussa, lanttu kõiki köögivilju saab panna ruudiks: nii porgand(it) kui kapsas(t), kaalikat

piheᴅ Kett. M Lu Li J I (Lu) pihed K-Set. pihet K-Ahl. I-Len. pl t tangid, pihid | vn щипцы, клещи, тиски
J tõmpaa pihtiikaa nagl seiness tõmba tangidega nael seinast (välja)
M pihijeekaa võtõttii rauta tulõssa pihtidega võeti raud tulest (välja)
J roho sirkõll uulõd niku piheᴅ rohutirtsul (on) lõuad (huuled) nagu pihid
J sepää pihtije on piellü rl sepapihte on (käes) pidanud
J pähtšem piheᴅ pähklitangid.
Vt. ka kruuvi-piheᴅ

piirtamõᴅ V pl t = piirta

pot́t́õškaᴅ: pot́t́õškõᴅ J-Tsv. pl t traksid | vn подтяжки

puuᴅ (Lu) pl t kirst, puusärk | vn гроб
pokkoinikka pantii puijee surnu pandi kirstu

põlvikoᴅ: pölvikod Salm₂ pl t = põlvi-liina

päätteeᴅ: päättieᴅ ~ pεättieᴅ P pl t reepea | vn головяжки (дровней)
menivät pεättied lait́juolt rikki reepea läks katki.
Vt. ka päideᴢ, päidüᴢ, päite

pühäštanaᴅ Lu pl t (madruse) pühapäeva-püksid | vn праздничные (матросские) штаны

raŋgaᴅ K-Al. M Kõ Po I raŋgõᴅ Kett. P M I rangget K-Ahl. pl t rangid | vn хомут
P raŋgõd on kaglaᴢ rangid on (hobusel) kaelas
P panõ opõzõlyõ raŋgõt pähiesie pane hobusele rangid kaela
M raŋgad ain talvõll toomma riχ̆́χ́ee rangid toome talvel ikka tuppa
M elä oottõõ kunniᴢ opõn meeʙ raŋkojõkaa läpi kk ära oota (parandamisega), kuni hobune läheb (august koos) rangidega läbi
Kõ läpi opõzõõ raŋkojõõ läbi hobuse rangide
I raŋkõloiz õlivad gužaᴅ rangidel olid roomad
M rantšipalgod õltii raŋkõlailla vai raŋgõlla rangipaled olid rangidel
I opõzõõ raŋgõᴅ hobuse rangid

raŋgiᴅ Lu Li J pl t = raŋgaᴅ
J pääs opõir raŋkiiss võta hobusel rangid ära (päästa hobune rangidest lahti)
J etsi koivuzikoss kover puu raŋkiit vart otsi kaasikust kõver puu rangide jaoks
J sio raŋkiisõõ uuvvõd nahkõizõd roomõᴅ seo rangidele uued nahksed roomad
J tõmpa raŋgid rint nahgõll üvässi tšiin tõmba rangid rinnusega hästi kinni
Lu raŋkijee volokka rangivilt (rangide vilt)
Lu raŋkijee palsta rangipale, -padi.
Vt. ka tšüntüraŋgiᴅ

ravvaᴅ Kett. M Kõ Lu Li ravvõᴅ Li J-Tsv. ravvat Ränk K-Ahl.
1. pl t (hobuse suu)rauad | vn удила
Kõ õpõzõll on ravvat suuza hobusel on rauad suus
M elä laz alazorkoo johsõmaa ovõssa, paa ravvaᴅ suhhõõ ära lase hobust allamäge jooksma, pane (hobusele) rauad suhu!
M nainõ veeb ovõssa tšiin rautolaissa naine viib hobust, (hoiab) kinni (suu)raudadest
2. pl t lambarauad | vn ножницы для стрижки овец
M eestää lammas piäp niittää rautolail (Len. 262) kõigepealt tuleb lammas (lamba)raudadega niita
Kett. võtar ravvaᴅ võta (lamba)rauad
3. sg, pl käerauad; jalarauad; adrarauad | vn наручники; кандалы; сошники
Lu tšäed on rautoiᴢ käed on raudus
J jalkoi, tšässii rautaa panõma jalgu, käsi raudu panema
Lu adraa ravvaᴅ adra (sahk)rauad.
Vt. ka lammazravvaᴅ, lampaa-ravvaᴅ, matikkõravvaᴅ, suuravvaᴅ, tšäsiravvaᴅ, vaĺĺazravvaᴅ
Vt. ka rauta

saksiᴅ Kett. M Kõ Lu Li Ra J I saksit K-Ahl. M-Set. Lu-Must., pl t käärid | vn ножницы
Lu miä lõikkaan saksiijõõkaa sittsaa ma lõikan kääridega sitsi(riiet)
J pehkoi(t) tazõtõta saksiikaa põõsaid tasandatakse (aia)kääridega
J saksit piäb anta karasussõ, liika om peh́miäᴅ käärid tuleb anda karastusse, on liiga pehmed (= pehmest metallist)
Lu kahz õtsaa, kahz rõngassa, tšehspaikaz nagla? – Saksit (Must. 159) mõist kaks otsa, kaks rõngast, keskpaigas nael? – Käärid
M saksii teräᴅ kääriterad
Li saksii aukoᴅ käärirõngad.
Vt. ka kartasaksiᴅ, lammassaksiᴅ

saksikkõizõᴅ J-Tsv., pl t käärikesed, väikesed käärid | vn маленькие ножницы
mokomõt saksikkõizõd õlla üvät tšüüniit vart sellised käärikesed on head küünte jaoks (= küünte lõikamiseks)

saravaraᴅ K pl t kottpüksid, laiad püksid | vn шаровары
äd́d́ää saravarad paab päälimeizessi, i vieb sinne rihee siglaa lahjoi kaa kainaloza (Al. 21) (pulmakombestikust kinkide jagamisel peigmehe suguvõsale:) (pruudi ema) paneb peiu isa(le kingitavad) püksid kõige peale ja viib sõela kingitustega kaenlas sinna tuppa

seukohsõᴅ: seukosõᴅ J pl t nõod (omavahel) | vn двоюродные, троюродные братья, сёстры (взаимно)
miä da koĺa õõmm seuko(sõ)ᴅ mina ja Kolja oleme nõod

silmäatškaᴅ M pl t prillid | vn очки.
Vt. ka silmäglaziᴅ

silmäglaziᴅ Lu pl t = silmäatškaᴅ
silmä-glazid iĺi atškaᴅ (prillid on) {s}-d või {a}-d

svinkaᴅ I pl t kõrvasüljenäärmepõletik, parotiit (sigadel) | vn свинка
sikoloil on kane svinkaᴅ sigadel on see parotiit

sükäri Ra (J), hrl pl sükäriᴅ Ra = sükärä
Ra sükäri; sapano näd niku sarvõᴅ {s.} (= puust vorm); pealinik, näed, (nägi välja) nagu sarved
J meez õigõttõli vähäize naiziko sükäriit mees kohendas veidi naise {s}-t
J isä issu issumillõ, poigat pööriit pöörimille, tüttäret sükärille mõist isa istus istmeil, pojad pöörlesid pöörlemiskohtadel, tütred {s}-l

süämetseᴅ M süämmetset M-Set. pl t kopsud | vn лёгкие

süämmeᴅ L M pl t
1. soetud, kõige paremad linad | vn чёсаный, самый лучший лён
M esimeizess tšedrätäs süämmeᴅ kõigepealt kedratakse kõige paremad linad
L kahs nippua süämmiit kaks nuusti kõige paremaid linu
2. (linased) lõimed | vn (льняная) основа (ткани)
M õltii linõzõᴅ süämmeᴅ, a šiškolaissa kuottii (kaltsuvaibal) olid linased lõimed, aga kaltsudest kooti.
Vt. ka lina-süämmeᴅ
Vt. ka süämmüsseᴅ

süämmüsseᴅ M pl t parim (soetud) lina | vn чёсаный, самый лучший лён
lin̆naa süämmüsseᴅ parim osa linast.
Vt. ka süämmeᴅ

šiptsõᴅ J-Tsv. šiptsaᴅ I pl t
1. tangid | vn щипцы
J šiptsoikaa lõhgõta suukkuria tangidega purustatakse suhkrut
2. (kaks paku külge kinnitatud rauda vitste koorimiseks | vn самодельный инструмент для обдирки лозы в образе двух прикреплённых к деревянной основе железок)
I koorimman näitä šiptsõloilla koorime neid (vitsu) {š}-dega

štanaᴅ K L P M Lu Li J I štanat Len. K-Ahl. M stanaᴅ Lu pl t (meeste)püksid | vn штаны
Lu enne õli alukaatsad i päälikaatsaᴅ, nüd on kaatsad ja stanaᴅ enne oli(d) aluspüksid ja pealispüksid, nüüd on aluspüksid ja püksid
J štanad on õmmõltu tšortov koožõss püksid on õmmeldud tondinahast
I štan̆noo meil eb õllugõ pükse meil ei olnudki
Lu štanojõõ kokka i vasuᴢ pükste haak ja (haagi)vastus
Lu štanoi kagluᴢ pükste värvel
Lu stanojee reisi pükste reis.
Vt. ka matrosii-štanaᴅ, pühäštanaᴅ

tantšiaᴅ: tantšiat K-Ahl. (R-Reg.) tantšat K-Ahl. pl t
1. (meeste) aluspüksid [?]; peiupüksid [?] | vn кальсоны [?]; свадебные брюки [?]
K sõzar seisob uhsee alla, tammee tantšiat pivoza (Ahl. 91) rl õde seisab ukse all (~ künnisel), peiupüksid peos
2. R-Reg. (kirju v. punane) vöö [?] | vn кушак [?]

tarkkõmõᴅ M pl t tärkmed (sisselõiked pastla servas paela läbitõmbamiseks) | vn оборни (постола)
tšen̆nää tarkkõmõᴅ pastla tärkmed

trappu M Lu J-Must. J-Tsv. (Kett. K-Ahl. Li), hrl pl trapuᴅ M Lu Li J-Tsv. (K-Ahl.) trappuuᴅ Kett. J trappuᴅ J-Tsv.
1. trepiaste | vn лестничная ступень
2. trepp; (madal) välistrepp; (väike) ahjutrepp (ahjule ronimiseks) | vn лестница; (низенькое) крыльцо; лестница, приступок печи (ступенька для залезания на печь)
J starikk livessü trappuilt de vikkoitti tšäe vanamees libises trepist (alla) ja vigastas käe
J lenti trappuilt päittää lendas, pea ees, trepist (alla)
Li trapud õllaa matalat turpaaᴅ {t.} on madal (välis)trepp
M krintsoo trapuᴅ tuulekoja trepp, välistrepp
M mee trappuit möö ähüppäälee mine ahjutreppi mööda ahju peale
Li nõis trappuillõ astus (tõusis) ahjutrepile
Li trappujõ müü mööda treppi
3. redel, tormiredel (laeval) | vn лестница, штормтрап (на судне)
Lu tormi trappu (trossist) tormiredel
4. (redeli)pulk | vn лестничная ступенька
J turpaal ovaᴅ perilad i stupenkaᴅ vai trappuuᴅ redelil on külgpuud ja astmed või pulgad.
Vt. ka laivatrappu, taivaa-trappuuᴅ, tormi-trappu, tšeerotrappu, vintt-trappu

tšajevoiᴅ J-Tsv. pl t = tšaaju-raha

tšen Al. Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li J I (Len. Ra Ii) ken ~ kee Ku kenn ~ ḱenn ~ ken Kr, g tšenee K M Lu Li J tšenie L P tšen̆nee M I tšennee [sic!] Lu tšene J-Tsv. Цэ́нэ Ii-reg₁, pl tšeᴅ K R P M Po tšeeᴅ Po
1. relat kes | vn кто
Lu tšen maata tšünti, se õli maameeᴢ kes maad kündis, see oli maamees (~ põllumees)
P tšen mitä tšülväʙ, sitä niitäʙ vs kes mida külvab, seda (ka) lõikab
M üvä, tšell on paĺĺo meelta pääᴢ hea, kellel on palju mõistust peas
J lesnitsa ontši turvaᴢ, tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.}, kes kuidas kutsub
Li rüsümä tšülä põlõtõttii i kõig eläjed mentii, tšen kuhõõtši Rüsümäe küla põletati (maha) ja kõik inimesed läksid (ära), kes kuhugi
Ku ken merellᴀ̈ boo tavaᴅ, se i vaivaa boo nähᴅ kk kes merele pole sattunud, see pole ka vaeva näinud
I siällä paĺĺo vättšiä isutass maššinaa, tšellä kuhõõɢ piäb mennäɢ, sinneg i meeväᴅ seal läheb (istub) palju rahvast rongile, kes kuhu peab minema, sinna lähevadki
J tšell on lidnaa itšäve, se tulkoo med́d́ee tšülää rl kellel on linnaigatsus, see tulgu meie külasse
I ii ebõõ tšen̆neekaa pajattaaɢ ja pole, kellega (vadja keelt) rääkida
J arvaa, tšell on arva (ära), kellel on
K tšen sukkaa, tšen soojaa tšiuttua, tšen vöötä tetši kes tegi sukka, kes sooja särki, kes vööd
P tševääl pojokkõizõd i tüttärikkõizõᴅ pantii võikukka lõugaa allõ, vaatõtti, tšen kui paĺĺo õli võita süönnüᴅ kevadel poisid ja tüdrukud panid võilille lõua alla, vaatasid, kes kui palju oli võid söönud
M viiχ́teri meneʙ, tšelt kuhjat tšelt katod veeʙ tuulispask läheb, kellelt viib kuhja, kellelt katused
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kutsus (kogus) kokku kõik, kes hakkavad abielluma ja lähevad mehele
Lu tšen kõig nagrud nagrõʙ, se kõig idgud idgõʙ vs kes kõik naerud naerab, see kõik nutud nutab
Lu tšell on jano, sell on jalgaᴅ vs kellel on janu, sellel on jalad
Li tšenee jalga šlapsõʙ, senee suu šmaksõʙ vs kelle jalg tatsub, selle suu matsub
M tšen tääb mitä näissä tuõb valmiissi kes teab, mis neist välja tuleb
M nävät tultii tšet kussa nad tulid mitmelt poolt (kes kust)
Lu piti ettsiä einä, tšen praavitti tuli otsida rohi (taim), mis tegi terveks
2. interrog kes | vn кто; Kõ tšen siä õõᴅ kes sa oled?; Li tšen tuuʙ kes tuleb?; L tšenie sõnat tarkõpaᴅ rl. kelle sõnad (on) targemad? M tšen̆nee kase tara iloza rl. kelle (oma) on see ilus aed?
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, siis öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
M tšen̆nee voitto kelle võit?
M tšellee vaj̆jaa on kellele on (seda) vaja?
Lu tšen tunnõp tšihuttaa olutt kes oskab õlut teha (~ pruulida)?
J tšen siäll minuu rihez on kes on seal minu toas (majas)?
J tšenee kase tšülä kuluinõ pantu ku paja pahainõ rl kelle poolt on rajatud see vilets küla nagu kehv (sepa)paja?
Lu tšetä mennää kossii kellele minnakse kosja (keda minnakse kosima)?
K tšeneesee on poika kellesse poeg on (läinud)?
J tšenee perususs mis päritolu (kelle suguvõsast ta on)?
3. keegi | vn кто-то; кто-либо; кто-нибудь
M kui tšell vaivatap silmiä, siz mennäs sinne võrottamaa kui kellelgi on silmad haiged, siis minnakse sinna (allika juurde) ohverdama
L mitä tšell õli mida kellelgi oli
K tšen meni mehelie nii idgõttii (kui) keegi läks mehele, siis itketi (= lauldi itku)
P tšen koton makaᴢ keegi magas kodus
M meil vot nii, ku koolõp tšen, siz mõnikkaad aivoo pellätäs pok̆koonikkoo meil on nii, (et) kui keegi sureb, siis mõned väga kardavad surnuid
M kui õli tšetä peressä kotonn, siz jäin sinne kui kedagi perest oli kodus, siis ma jäin sinna (ööseks)
I a ku põlõtap tšen da roojõkas meeʙ ni sis rõhgaa niglavaᴅ aga kui keegi suitsetab ja läheb (mesipuud vaatama) räpasena, siis (mesilased) nõelavad kõvasti
M tšel leeʙ kui näüttäüʙ, nii süvväss kuidas kellelegi meeldib, nii süüakse
Ra tšel lee alki kokottaa keegi hakkas koputama
P tšen mokomain keegi
J tšetä ni buit kaĺĺuma kedagi hüüdma
4. (mitte) keegi | vn никто
M tšen ep tiitännü keegi ei teadnud
Lu ved́ tšellä eväd õõ ühellaajõzõt tuzgõᴅ kõigil (kellelgi) pole ju ühesugused mured
Lu jumala, mokomaa tautia elä anna ni tšelle jumal, niisugust haigust ära anna mitte kellelegi.
Vt. ka ebnii-tšen
Vt. ka tšempa, tšeŋka, tšenleeʙ, tšenneiᴅ, tšenni, tšen-nibu·it, tšenniiᴅ, tšentši, tšentšäi

turvaᴢ¹ M Lu Li Ra J I (P Ja-Len.) turvas K-Ahl. M-Set. turvõᴢ J-Tsv., hrl pl turpaaᴅ Lu Li J-Tsv. turpaat Lu-Must.
1. sg, pl redel | vn лестница, трап
J lesnitsa ontši turvaᴢ. tšen kui kutsuʙ redel ongi {t.} Kes kuidas kutsub
J turpaal ovaᴅ perilad i stupenkaᴅ vai trappuuᴅ redelil on külgpuud ja astmed või pulgad
Ra mõnt turvass on seinää nõjall mitu redelit on seina najal
Ra meil eb õõ ühtätši turvass meil ei ole ühtki redelit
I riheppäälee meet turvassa müü pööningule (toapealsele) lähed redelit mööda
J laskõska turpait müü maalõ laskuge redelit mööda alla (maha)
Lu seinää onõ lüütü turvaᴢ seina külge on löödud redel
I tšenniid ep pääze ilma turvassa keegi ei saa läbi ilma redelita
Ra läpi turpaa kõlmõt kõrtaa, alumõizõss aukoss (rahvameditsiinist:) (haige laps tõmmati) kolm korda läbi redeli alumisest pulgavahest (august)
J sinuu, niku katii uzaᴅ, on turpaaᴅ: kahs-kõlmõd ivuss kk sinu redel on (pulkadest hõre) nagu kassi vurrud: kaks-kolm karva!
J mill on pittšä turvaᴢ, saan mennä katollõõ drubaa puhassamaa mul on pikk redel, saan minna katusele korstnat pühkima
M pittšä turvaᴢ, sen̆neekaa agõmma viiženmarjoo. i lühüt turvaz on, se lühep turvaᴢ, saavva riitassa alkoa pikk redel, selle abil (sellega) nopime kirsse. Ja lühike redel on, see lühem redel, (et) riidast halge (kätte) saada
J liikkuvat turvõss müü oŋ ḱehno krappuss katoo pääle kõikuvat redelit mööda on raske katusele ronida
Lu tormi turpaad õltii rosissa tormiredelid (laeval) olid trossist
Li turpaa väliᴅ. keppii kepissä on turpaa väli redeli pulgavahed. Pulgast pulgani on (redeli) pulgavahe
M turpaa palikka ~ J turpaa pulikk ~ Li J turpaa keppi redeli pulk
2. sg, pl trepp | vn лестница
M ühtä turvassa möö tšäütii käidi samast trepist
Li ahjoo päälee mennä, nii turpai müütä. turpaaᴅ (kui) ahju peale minna, siis mööda (ahju)treppi. (See on ahju)trepp
I i turvas. turpaa päälee nõissi, meni ležankalõõ. ležankalta meni ähöpäälee soojõttõõmaa ja (on ahju)trepp. Astus (tõusis) (ahju)trepile, läks ahjupingile. Ahjupingilt läks ahju peale (end) soojendama
Lu alusõõ turpaaᴅ laevatrepp
3. pl sild, purre | vn мост, мостки
J jõgõperäll on üli kraakolka jõgõõ tehtü turpaaᴅ Jõgõperäl on üle Krakolje jõe tehtud sild
J brants turpailt vettee sulpsti purdelt vette!
J üli mere turpaat (Must. 160) mõist üle mere sild? (– Vikerkaar)
4. Lu vaatlustorn | vn наблюдательная вышка.
Vt. ka asõtturvaᴢ, rihm-turvaᴢ, tormiturvaᴢ, vilusturvaᴢ

utarõᴅ pl t M uurded | vn уторы, нарезы